Hea Lasteraamat 2016
Lastekaitse Liidu eestvedamisel valiti 2016. aastal ilmunud uudiskirjanduse hulgast välja Head Lasteraamatud, mis kuulutati välja 2. märtsil Eesti Lastekirjanduse Keskuses toimunud lastekirjanduse aastakoosolekul.
- aasta Hea Lasteraamatu tiitli pälvisid:
Heli Illipe-Sootak “Kiisu aias lehti riisus”
“Kiisu aias lehti riisus” on autori debüütluulekogu, millesse on koondatud väikelasteajakirjades “Mesimumm” ja “Nööps” ilmunud luuletused ajavahemikus 2006-2015.
Indrek Koff “Ilusti”
On ilus hommik. Leen ja Oskar on öösel maganud pika magusa une ja neil seisab ees tore kolmapäev vanaemaga: aega, et olla tubli ja õhtul töölt koju tulevaid vanemaid rõõmustada, on maa ja ilm! Leen ja Oskar asuvad õhinaga tubli olemise kallale. Kuidas neil läheb? Kas nad saavad kõigega, mis plaanitud, valmis? Ja kuidas ikkagi olla hea ema-isa sellistele innukatele ja võib-olla et liigagi tublidele jõnglastele nagu Leen ja Oskar?”
Triinu Laan “Vana katkine kass”
Täiskasvanud teavad, et kalli lemmiklooma elu on palju lühem kui inimesel, kuid kuidas seda lapsele seletada? Südamlik ja helge lugu räägib sellest, mis saab kassidest ja inimestest siis, kui nad vanaks saavad ja katki lähevad. Lugu saab jälgida paralleelselt eesti ja võru keeles.
Leelo Tungal “Lumemees Ludvigi õnn”
Lumemees Ludvigil on üks salasoov, mis muutub iga päevaga aina suuremaks ja palavamaks. Kas see salasoov täitub?
Gemma Merino “Krokodill, kellele ei meeldinud ujuda”
Kõik teavad, et krokodillidele meeldib vesi. Kuid mitte sellele krokodillile. Tema eelistab hoopis puude otsas ronida. Kas on võimalik, et see krokodill ei olegi krokodill?
Lina Žutaute “Kake Make ja põnevad kõrvad”
Vahel, täiesti ilma põhjuseta, ei kuulnud Kake Make äkki enam üldse, mida talle räägitakse. Ühel päeval juhtus aga uskumatu lugu. Kake Make kõrvad hüppasid nagu kokkulepitult põrandale, kargasid läbi terve köögi, võistlesid koridoris, kes on kiirem, ja lipsasid välisuksest õue – isegi tagasi ei vaadanud! Kui sa oled uudishimulik, loe raamatust, mis edasi juhtus.
Kertu Sillaste “Igaüks teeb isemoodi kunsti”
“Igaüks teeb isemoodi kunsti” on raamat maalikunstist, skulptuurist, installatsioonist, fotograafiast ja mõnest muust kunstist, aga eelkõige sellest, mida kõike lapsed teha suudavad, kui nad ainult tahavad.
Marianne Dubuc “Lõvi ja lind”
Ühel päikselisel sügispäeval leiab lõvi oma aiast haavatud linnukese.
Nii saab alguse vaikne lummav lugu lõvi ja linnu sõprusest.
J
uhani Püttsepp “Mustad linnud”
Hallvares, künnivares, hakk, ronk ehk kaaren. Ka musträstas. Meie mustad linnud – nendest jutustabki raamat. Tõestisündinud lood, aga lindude käitumine neis lugudes tundub muinasjutuline. „Mustad linnud … Meil on mingi hirm, nagu tähendaks must värv midagi ohtlikku,“ kirjutab kirikuõpetaja Eenok Haamer saatesõnas. „Siin raamatus saavad need linnud pigem lähedaseks. Nende tarkus ja tegutsemine on imepärased. Kui keegi midagi rumalasti teeb, siis on see inimene, kes vaatab kogu oleva peale ainult oma kõrgusest.“
Kätlin Kaldmaa “Halb tüdruk on jumala hea olla”
On üks üsna tavaline kolhoosialevik, on kartulipõllud ja sealaudad, defitsiit ja koolivormid. See ei ole mingi hellikute mängumaa – on vaja terasest lapsi, et seda kanti tundma õppida. Raamatu peategelaseks on 11-aastane hakkaja tüdruk, kes koos õe-venna ja naabripoistega mööda Eestimaa kolgast ringi seikleb. Nii mõnigi kord on käigud metsa ja jõe äärde ohtlikumad, kui asjaosalised ise taibata oskavad, aga kuna täiskasvanuid parasjagu läheduses pole, saavad lapsed kõik asjad oma naha peal järele proovida. Tasapisi muutuvad julgustükid aga üha uljamaks, nii et pahandused ja sekeldused ei lase ennast kaua oodata!
Reeli Reinaus “Kuidas mu isa endale uue naise sai”
12-aastane Kaisa elab koos isa Steni ja retriiver Frediga. Kaisa ema suri siis, kui tüdruk oli veel väike, kuid ühel päeval teatab isa, et ta kavatseb uuesti abielluda. Naist aga veel ei ole ja nüüd järgneb rida soovitusi ja koomilisi vahejuhtumeid õige naisekandidaadi otsimisel… “Kuidas mu isa endale uue naise sai” on Eesti Lastekirjanduse Keskuse, ajakirja Täheke ning Tänapäeva korraldatud lastejutuvõistluse “Minu esimene raamat” võidutöö.
Wimberg “Ahoi!”
Wimbergi vahva luuleraamat ütleb: „Ahoi!ˮ kõigile lastele ja nende vanematele, kes ei pelga ette võtta rännakut kosmosesse, vihmametsa, ookeani põhja ega metsa seenele. Lõbusate, õpetlike ja seikluslike salmide vahel räägib Wimberg ühe lausega ära Oskar Lutsu „Kevadeˮ sisu ja vestab anekdoodigi.
Kristiina Ohlsson “Klaaslapsed”
Billie ja ema uues kodus toimuvad salapärased sündmused.
Salapärased ja ebameeldivad sündmused, millest Billie aru ei saa. Just nagu ei tahaks maja, et nad seal elavad. Just nagu teeks maja kõik, mis tema võimuses, et neid sealt minema peletada.
Koos sõbra Aladdiniga asub Billie maja sünget ajalugu uurima. Mida rohkem ta teada saab, seda kindlamalt arvab ta, et nad peavad sealt võimalikult kiiresti ära kolima. Enne kui juhtub midagi jubedat. Enne kui on liiga hilja …
Lara Williamson “Poiss, kes seilas tugitoolis üle ookeani”
Becketi ainus soov on, et tema pere oleks terviklik. Aga tegelikkuses on isa otsustanud koos Becketi ja tema noorema venna Billyga ööpimeduses kodust põgeneda ja kõik, mis neil on, maha jätta. Kaasa arvatud Pearli, kes on olnud poistele ema eest. Becketi ja Billy pärisema on surnud, ja kui see juhtus, ei saanud Becket emaga isegi hüvasti jätta. Becketil pole aimugi, miks isa nii käitub ja kuidas pere taas ühte liita, aga koos oma venna Billy, Briani-nimelise teo ja ühe imelise tugitooli abiga asutab ta ennast teekonnale, mille käigus ta kavatseb oma südamesoovi täide viia.